Pinge ja vool on nagu lähedased õed -vennad. Vool voolab kohast kõrgema pingega madalama pingega. Voolu genereerimine peab olema tingitud pinge olemasolust. Kuid pinge olemasolu ei tähenda tingimata voolu genereerimist. Kui on ainult pinge, kuid voolu pole, võib see tõestada, et vooluringis on avatud vooluring.
Pinge on tegelikult potentsiaalne erinevus, see tähendab energiavahe erinevate elektripotentsiaalide vahel. Seda tähistatakse sümboliga "U" ja selle üksus on V (Volt).

Üldiselt ühendame seadme pinge mõõtmiseks mõõdetava seadme kahe otsa paralleelselt voltmeetri. Nagu joonisel näidatud, on punkti A ja B vahelise pinge mõõtmisel tegelikult pinge, mis rakendatakse üle lambi L1.
Vool moodustatakse seetõttu, et pinge juhib elektrilaengute liikumist. Juhi vabad laengud teostavad elektriväljade toimimisel regulaarset suunamist ja seega genereeritakse vool.

Juhises järgib voolu suund alati elektrivälja suunda, osutades kohast suurema elektripotentsiaaliga madalama elektripotentsiaaliga.
Voolu sümbol on mina ja selle ühikud on (ampere) või ma (Milliampere).
Pinge ja vooluväärtuste võrdlus: vooluringis on pinge otseselt võrdeline vooluga. Valem on i=u\/z, kus valemi z tähistab vooluringi koormuse impedantsi väärtust.
Elektrivoolu moodustumine
Kui veerõhk on väga kõrge, võib see tekitada piisavalt suurt veevoolu. Mida väiksem on veerõhk, seda väiksem on veevool.
Lõpus:
Kui on olemas toiteallikas, kuid seadmeid ja vooluahelaid pole, ei genereerita elektrivoolu. Kui aga vooluahelaid ja seadmeid läbib elektrivool, näitab see, et seadmete ja vooluahelate kahes otsas peab olema pinge.




